Nutitelefon on vähem helistamiseks ja rohkem kõigeks muuks!

Tõenäoliselt on tänapäeval väga vähe neid, kes nutitelefoni ainult helistamiseks soetab. Mobiiltelefonile tavapärane helistamise võimalus on nutitelefonis vaid üks väike funktsioon.

Lisaks sellele kasutame oma nutiseadmeid sõnumite saatmiseks, e-posti lugemiseks ja saatmiseks, dokumentide talletamiseks, videode vaatamiseks, internetis surfamiseks ning veel paljuks muuks. Saame palju äri- ja eraasjad väga kiiresti aetud, sest saame nutiseadme abil maksta makse ja anda digiallkirju. Samuti on meil seal trobikond äppe – mis teavad näiteks, kus me elame, kus jooksmas käime ja palju muud. Me armastame nutiseadmeid, sest neid on väga mugav kasutada ning saame paljud äri- ja eraasjad väga kiiresti aetud. Kui nüüd aga nutitelefoni ära kaotame või see pahavaraga nakatub, kaotame seega enamat kui ainult telefoniraamatu kontaktid ning võimaluse helistada.

Küberkurjategijate vaatenurgast ei ole tänapäeval enam suurt erinevust traditsioonilisel arvutil ja nutiseadmetel – olgu selleks siis nutitelefon või tahvelarvuti. Funktsionaalsus on neil sama, erinevus on laias laastus vaid seadmetes töötaval operatsioonisüsteemil. Populaarsemad – aga ka kõige rünnatavamad operatsioonisüsteemid on mobiilsete seadmete puhul Android ning arvutitel Windows. Pahavara on olemas ka iOS (Apple) ning Linuxi seadmetele, kuid see pole veel nii laialt levinud.

Toome alljärgnevalt välja enimlevinud viisid, kuidas nutiseadet võidakse nakatada:

  • SMS, mis sisaldab viidet allalaetavale sisule.
    Kasutajale saadetakse näiteks SMS, milles palutakse alla laadida uudne programm või palutakse kontrollida mõne veebiteenuse seadeid. Sõnumis sisalduvale lingile klikkides laetakse aga seadmesse alla tarkvara, mille eesmärgiks võib olla näiteks Sinu seadmest soovimatute kõnede tegemise/SMSide saatmine. See võib tähendada ka rahalist kahju. Samuti võib kurjategija saada ligipääsu Sinu kontaktidele, piltidele, kaamerale ja mikrofonile.
  • Tarkvararakendus (äpp) või mäng, mis on kasutaja poolt allalaetud mujalt kui nutiseadme tootja ametlikust poest. Kui rakendus või mäng on nö “kräkitud” – näiteks muidu tasulisest mängust on saadaval tasuta versioon – siis on suur tõenäosus, et saate nutiseadmesse pahavara. Erinevad uuringud väidavad, et suur osa kräkitud mobiilitarkvarast sisaldab mingisugust pahavara.
  • Suvalistel veebilehtedel ringi kolamine. Nii nagu ka arvutite puhul, on ka nutiseadmega internetis suvalistel lehekülgedel ringi kolamisega oht langeda kuritöö ohvriks. Internetis surfates tuleb enne mõelda, kui mõnele lingile klikkida. Tasub vaadata, kas internetilehe aadress on seotud selle sisuga. Näiteks on ohutum klikkida linkidel, mis otsingut kasutades tulevad välja nö esimestel lehekülgedel.

Eelnevast lähtudes võib nutiseadmetele suunatud ohud võib laias laastus jagada kolmeks:

  1. Oht meie andmetele. Pahavara eesmärgiks on koguda meie nutiseadmest meie sõprade e-posti aadresse, telefoninumbreid aga ka meie enda kasutajanimesid ning paroole. Näiteks saadab pahavara näiliselt Teie nime alt välja pahavaraga nakatunud sõnumeid, kõnesid jm.
  2. Oht nutiseadmele. Pahavara koormab meie nutiseadet. On juhuseid, kus pahavara püüab ära kasutada meie nutiseadmeid, et kaevandada kurjategijate tarbeks virtuaalvaluutat BitCoine. Kui Teie nutiseade käitub “imelikult” – on aeglane ning kuvab näiteks reklaame, mida te tellinud ei ole, siis tasub kindlasti pöörduda nutiseadme müüja/mobiilioperaatori poole, kes oskab hinnata, kas nutiseade on pahavaraga nakatunud või mitte.
  3. Oht meile endale. Hoolimatu nutiseadme kasutamine või selle kaotamine võib tekitada meile palju ebameeldivusi. Kindlasti peab kasutama ekraanilukku või parooli, et meie nutiseadme sisule pääseksime ligi vaid meie ise. Tihti on nutiseadmed seadistatud selliselt, et Facebooki, Gmaili, Instagrammi või muudesse sellistesse kontodesse ollakse pidevalt sisselogitud. Nüüd kui nutiseade peaks sattuma kellegi teise kätesse, siis ka temal on koheselt ligipääs meie kõikidesse veebiteenustesse.

Kuigi võib tunduda, et nutiseadme turvaline kasutamine on palju keerulisem kui ebaturvaline kasutamine, siis tegelikult on mõned väga lihtsad asjad, millega saate oma nutielu palju ohutumaks muuta.

Esimene reegel on see, et tuleb kasutada ekraanilukku (PIN-kood, sõrmejälg vmt). See peaks olema sama loomulik nagu kodust lahkudes ukse lukku keeramine.

Teiseks tasub mõelda viirusetõrjetarkvara kasutamisele ka nutiseadmes. Valikuid on selleks palju. On väga suur tõenäosus, et sinu arvuti viirusetõrjeprogrammi tootjal on ka lahendus nutiseadmetele. Neid on nii tasulisi kui ka tasuta. Tasulistest tarkvaradest soovitaksime F-Secure SAFE’i. Tasuta viirusetõrjetest tasuks proovida AVAST Antivirus & Security nimelist tarkvara.

Kolmandaks tuleks olla tähelepanelik mobiilirakenduste (äppide) allalaadimisel. Äpid on nutiseadmete kasutajate suured sõbrad – mängudest ja spordiäppidest kuni ärikasutajatele suunatud teenusteni. Iga rakenduse allalaadimisel peab kasutaja vaatama, milliseid õigusi üks või teine äpp küsib. Lisaks tasub rohkem lugeda iga äpi tausta ning uurida ka selle tootjat. Kas tegemist on usaldusväärse tootjaga? Millised on kasutajate arvamused? Näiteks saad selleks kasutada APP PERMISSIONSi nimelist tasuta tarkvara, mis selgelt ja üheselt toob välja need rakendused, mis võivad tekitada sulle arveid või, mis pääsevad ligi sinu privaatsetele andmetele. Kui näiteks paigaldad taskulambi tarkvara ning see soovib saada ligi sinu Facebooki kontole või aadressiraamatule, siis tasuks olla eriti ettevaatlik ning võimalusel valida mõni muu sama funktsionaalsust pakkuv rakendus.

Samuti on võimalik kasutada teenuseid, mis võimaldavad vajadusel kogu nutiseadme sisu kustutada. See on parim abimees, kui oled nutiseadme kaotanud või see on varastatud. Näiteks Find my Phone / Find my iPhone rakendus jne.

Nutiseadmete turvaline kasutamine on lihtne, kui jälgida eelpooltoodud soovitusi. Nutiseadmed on täis suurepäraseid võimalusi – neid ei tasu karta.

 

Raido Orumets
Baltic Computer Systems AS
F-Secure Tugikeskus Eestis
53330144
raido.orumets@bcs.ee




Sulge