IKT aprilliteesid ehk mida võiksid erakonnad lubada e-Eesti arenguks?

Hiljuti oli mu au modereerida esinduslikku foorumit „IT kui Eesti majandusmootor 2020“. Esinesid haridus- ja teadusminister, IT asekantsler, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ( ITL) president, mitmed teadlased ja väliseksperdid. Paraku polnud kohal riigikogu liikmeid ega erakondade juhtivpoliitikuid. Sestap teen antud foorumil räägitust mõned üldistused, mis võiksid ühel või teisel moel saada väljundi näiteks erakondade tulevastesse valimisprogrammidesse.

IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) valdkonna visioonide sõnastamine on hädavajalik nii ühiskonnale kui poliitikutele. IKT sektor on viimaste aastatel tõestanud oma jõudu olla arvestatav tegija kogu Eesti majanduses. Me ei räägi vaid kitsalt sektori heaolust. Vajalikud otsused haridus- ja tööjõupoliitikas on „poliitilised“ ja nõuavad riigimehelikku mõtlemist pikaajalisele strateegiale.

Põhimõtteliselt võiks üks korralik valimisprogramm IT valdkonnas hõlmata vähemalt viite teemat. Need viis K-d on Eesti konkurentsivõime, kompetentsus, koostöö, konstruktiivsus ja kogemused.

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime on otseselt seotud meie e-oskustega. Juba aastaks 2015 on meil ligi 90% töökohtadest mingil viisil vaja kasutada e-lahendusi. Seega on IKT haridusse investeerimine strateegilise tähtsusega. Kui täna annab Eesti IKT sektor umbes 5% meie majanduse kogutoodangust, siis aastaks 2020 peaks see osakaal kahekordistuma. Mis omakorda loob eelduse IKT toodete ja teenuste ekspordi kasvuks kuni viiendikuni Eesti koguekspordist. Ja me ei räägi vaid IT sektorist. Märksa suurem väärtus luuakse teistes sektorites kasutades IT teadmisi ja vahendeid konkurentsieelisena. ITL’i visioon, et Eestis on 2020. aastaks 50 000 IT abil kõrgemat lisaväärtust loovat töökohta, saab mõjutada märkimisväärselt kogu meie majandust ja ekspordivõimet.

IKT alane kompetentsus on universaalne ja rahvusvaheline. Tuleks tõsiselt kaaluda Eesti kõrghariduses juba lähiajal IT magistriõppe üleviimist ingliskeelsele õppele. Täna on Eestis IT õppeks olemas toimiv taristu ja mitmeid erinevaid (kõrg)koole. Ka enamus õppekavadest vastab rahvusvahelisele tasemele. Nagu ikka ei jätku kõigeks raha – vaja on selgelt fokusseerida. Pahatihti pole õppijate ootuste ning pakutav õpe vastavuses ning teooria ja praktika kipuvad olema nõrgalt sidustatud.

Võrgustunud ühiskond läheneb koostöö probleemidele uutmoodi ning suudab kiirelt ja paindlikult erinevatele olukordadele reageerida (energeetika, transport, meditsiin, haridus jne). Nagu näeme käimasolevast rahvakogu liikumisest, saab IKT lahendusi edukalt kasutada demokraatia arendamiseks ja kodanike kaasamiseks (aruteluplatvormid, tagasisidemehhanismid). Ühtlasi tekivad uued võimalused sotsiaalsete probleemide paindlikumaks lahendamiseks IT-vahendite abil (paindlikud töövormid, ümberõpe, vanemate inimeste turvalisus jne).

Tunnustan haridus- ja teadusministeeriumi konstruktiivsust ja head koostööd IT hariduse ja tööturu vajaduste koordineerimisel. Teha on aga veel palju - näiteks praktikakorralduse parandamisega ning IT oskuste arendamisega kõikides haridus- ja eluvaldkondades.

Konstruktiivne on olnud tööandjate, koolide ja haridusasutuste koostöö kõrg- ja kutsekoolide ja IT õppekavade kvaliteedi hindamisel. Samuti töötajate kutsestandardite koostamisel, mida rahvusvahelised hindamiskomisjonid on esile toonud erakordsetena kogu Euroopas. Need on esimesed hädavajalikud sammud, et jõuda ühisele arusaamale, keda on vaja meie koolides ette valmistada. Palju konstruktiivsem peab olema koostöö peamiste seotud ministeeriumite (HTM, MKM, SoM), haridusasutuste ja ettevõtete vahel. Seni kuni elukestev õpe on Eestis pigem loosung ja hariduse all käsitlevad poliitikudki tihti formaalharidust 19. ja 20. sajandi põhimõtetest lähtuvalt, on pea lootusetu võistelda maailmaturu pärast. Vajalikud muudatused nõuavad poliitilist tahet ja panust Eesti tipptasemel.

Meie IT kogemuste baasilt saab Eestist kujuneda usaldusväärsete infoühiskonna teenuste kasutamisel maailma esinumber. Eestil on elektrooniliste ID-lahenduste arendamisel, juurutamisel ja kasutamisel Euroopas liidripositsioon. See on fakt. Ei tasu seda eestlasliku virisemisega pisendada ega alavääristada. Meil pole mitte ühtegi igapäevast toimingut äriettevõtete või riigiga, mis nõuaks paberdokumentide kasutamist. Oleme juba täna IT lahenduste netoeksportija ning toodete ja intellektuaalomandi müük jätkab kasvutrendi.

Lõpetan näitega, mille esitas konverentsil professor Maarja Kruusmaa. Ta rääkis muuhulgas vee ja teemantide dilemmast. Kui tavaolukorras inimestelt küsida, mida nad peavad väärtuslikumaks, eelistab enamik teemante. Ent kui samadel inimestel tuleks olla päev ilma veeta, siis eelistused muutuksid kardinaalselt. IT on samuti nagu vesi. Kuni see on toimivana olemas, ei oska paljud tema sügavamat tähendust hinnatagi. Aga niipea kui e-asjadega tekib probleeme, tajume nende tegelikku väärtust.




Sulge