Milliste ohtudega tuleb nutiseadmeid kasutades arvestada ning kuidas saaks neid paremini vältida

Pahavaraarendajad keskenduvad alati tarkvarale, mis on kasutajaskonnalt kõige arvukam. Vaieldamatult on hetkel kõige levinumaks mobiilsete seadmete operatsioonisüsteemiks Android, mille arvukust hinnatakse kuni 80-le protsendile kõikidest seadmetest. Enamik ohte saab liigitada pahavara kategooriasse, millest omakorda suurima osa moodustavad troojalased. Muid ohte võib liigitada kui „potentsiaalselt ohtlikud ja/või mittesoovitud rakendused“. Samas on märgata kasvu kasumlike ohtude osas, mille eesmärk on otseselt seotud kurjategijate teenimisvõimalusega oma ohvri kulul.

Google sammudega Google Play rakenduste poe turvalisuse parandamise valdkonnas muudeti peaaegu võimatuks pahavara levik klassikalisel teel, ehkki ka siin valitsevad oma ohud: näitena ei taga need meetmed pahavara sisaldavate reklaamide blokeerimist. Vajutades taolisel reklaamil suunatakse uue avatava lehe külastaja enamasti nakatunud või ülevõetud veebilehele. Samuti ei kaitse ükski Google’i meetmeist Androidi operatsioonisüsteemi tagauste eest – probleemi eest, millele juhiti möödunud suvel ka aktiivselt tähelepanu.

Mobiilsete seadmete pahavara areneb nii kiirelt, kuna suur hulk inimestest kasutab oma Androidi seadmeid aktiivsemalt kui oma töö- või koduarvuteid. Seetõttu on muutumas ka neile seadmetele suunatud ohtude eeskätt arvukus kuid paralleelselt ka keerukus.

Paljudes regioonides on juba kasutuses mobiilne autentimine nii panga- kui ka muudel teenustel. Kurjategijatele ei ole see märkamata jäänud ning teatud osa pahavarast keskendubki autentimisprotsessi segamisele ning autentimis sms-ide vaheltlõikamisele. Selle pahavara ehitus on küllaltki keeruline ning kõige levinumad versioonid sellest töötavad koostöös tööjaama paigaldatud pangandusega seotud pahavaraga. Selles pahavarasegmendis ei ole kahanemist märgata, kuna enam ja enam kasvab kurjategijate surve oma tegevusega kiiresti ja hõlpsasti raha teenida.

Edasi on arenenud ka sms-e saatvad pahavara sisaldavad rakendused. Tänaseks päevaks on see pahavara suutnud juba arendada oma tegevuskeskkonna, milles saadetakse sms-e erinumbritele sarnasel moel nagu tavaline tarkvara seob kuvatavad reklaamid reklaamivõrgustikuga. Trend on arenenud nii kaugele, et erinumbritele tehakse kõnesid või saadetakse sms-e kas traditsioonilisel moel või siis kasutatakse osavalt ära teisi tarkvaraarendajaid, kes ei oska paha aimata, ning kelle tarkvara kaudu levitatakse pahavara.

Analüüsides erinevaid ohte võib öelda, et kõik arvutikasutajad teavad, et nende arvuti peab olema kaitstud antiviirustarkvaraga. Samas ei ole me mobiilsete seadmete osas sama hoolikaks veel muutunud.

Tasub lühidalt mõelda, kas sinu telefonis on infot, mis on nii personaalne, et selle kaotust sa endale lubada ei saa? Kas hoolid oma andmete eest nii arvutis kui ka mobiilis? Kui mugavalt tunned end teades, et kõik sinu e-kirjad, vestlused, pildid ja muud failid on võõrale kättesaadavad?

Kui mõningad nendest küsimustest tekitasid sinus huvi või hirmu, siis alljärgnevalt annab F-Secure mõningad näpunäited, kuidas oma mobiiliseadme eest senisest paremat hoolt kanda.

  • Lukusta oma seade ning kaitse seda võõraste eest, kes võiksid sinu andmeid kopeerida või sinna pahavara paigaldada;
  • Paigalda vargusevastane kaitse, mis võimaldaks eemalt kustutada telefoni sisu, seadet leida või alarmi käivitada;
  • Võimaluse korral paigalda kõne- ja sms-i blokeering eritariifiga numbritele;
  • Kasuta rakendusi, mida levitatakse vaid ametlikus Google Play Store’is;
  • Uuri lähemalt, milliseid volitusi annad paigaldavatele rakendustele. Võib olla jagad neid volitusi liiga lahkesti?
  • Skänneeri oma seadet regulaarselt antiviirusprogrammiga;
  • Kasuta brausimisekaitset – ohud Internetis valitsevad sind olenemata seadmest, millega seda tarbid.
Mobile Security 



Sulge