SharePoint – avastamata väärtus (2. osa)

Eelmises loos käsitlesime teemat, et mitmed kliendid olles soetanud Windows Server litsentsid on jätnud tähelepanuta võimaluse, mis soetatud litsentsidega kaasneb. Microsoft Server litsentsid annavad õiguse kasutada SharePoint Foundation arendusplatvormi, mis inimkeeli võib tähendada ettevõttele nii kliendihaldustarkvara, siseveebi, dokumendihaldust või mistahes muud ärirakendust, mis tarkvaralahenduse abil äriprotsesse efektiivsemaks muuta võib.

Täna võib endiselt pidada enamlevinud tarkvaraks, millega püütakse äriprotsesse hallata, Microsoft Excelit. Kahjuks on ka Exceli võimalustel piirid ning näiteks inimeste- või gruppidevahelise koostöö hõlbustamisel on see pigem takistavaks asjaoluks. Seni suurimaks eeliseks ettevõtete silmis ongi just koostöövõimalused, mida SharePoint platvormil pakkuda on.

Nii SharePoint 2010 kui ka uus SharePoint 2013 koguvad maailmas kiiresti populaarsust mugava ja kiire seadustuse ning laialdaste integratsioonivõimaluste tõttu. Nüüdsest on kolmandate osapoolte loodud funktsionaalsust SharePointi lisada veelgi lihtsam. Ilmselt saame pidada suurimaks muudatuseks 2013 versiooni puhul rakenduste poodi, kuhu arendajad siis oma loodud täiendusi („appe“) üles laadida võivad.

Niinimetatud appide lihtne ning kiire lisamine muudab lahenduse veelgi paindlikumaks. Mõeldes mahukatele tarkvaraarendustele või tarkvarapakettidele, mida soetati lootuses, et need täidavad kogu funktsionaalsust, mida ettevõttel täna või tulevikus vaja võib minna, on nimetatud uuendus suurepäraseks uudiseks. Alustada võib väga tagasihoidlikult – proovides, testides, kontrollides uute funktsionaalsuste võimalusi ning neid siis vajadusel laiendada.

Paindliku tarkvaraarenduse eelised:

  • Otsuseid saab teha kiirelt kogu arendusprotsessi jooksul.
  • Tellijal on selgem arusaam loodava lahenduse tegelikust vastavusest soovitavale.
  • Protsessi käigus tekib just selline lõpp-produkt, mis on tellijale vajalik.
  • Kui selgub, et projektiga pole mõtet edasi minna, saab selle lihtsalt lõpetada, ja kaotus pole nii suur kui tavaprotsessi korral.

Tihti võib saada takistuseks piisavalt detailse ülesandepüstituse puudumine. Paindliku tarkvaraarenduse puhul peab ülesandepüstitus küll olemas olema, kuid see ei pea olema väga detailne. Pigem on tegemist visiooniga. Koostöö tellija ja arendaja vahel on etapiviisiline. Realiseeritakse kiirelt üks etapp – näiteks lahenduse üks visuaalne osa ja kohe kontrollitakse tellija peal üle – kas see on see, mida tegelikult on vaja.




Sulge